Sie befinden Sich nicht im Netzwerk der Universität Paderborn. Der Zugriff auf elektronische Ressourcen ist gegebenenfalls nur via VPN oder Shibboleth (DFN-AAI) möglich. mehr Informationen...
Maalijad Ackermanni koostööpartneritena Kirjalikest allikatest leiab üksikuid teateid, mis annavad aimu puunikerdajate ning maalijate töösuhetest 17. sajandi Tallinnas. Ackermann vastas kaebusele, et tema on töö lÐpetanud ja härra Londicerile edasi andnud, kes selle lÐpule viib.8 Millise kiriku altariseinaga oli tegemist, dokumentidest ei selgu, aga tÐernoliselt oli see mÐeldud Haljala kirikule.9 Teine, kellest saab rääkida seoses Ackermanni töökojast pärinevate puitobjektide maalimisega, on Inglismaal Ðppinud vabameister maalija Hinrich Werner. Peale kirjalike allikate on säilinud ka mÐned maalijate signatuurid, mis paiknevad küll altarimaalidel, kuid Londiceri lepingu pÐhjal vÐib üpris kindlalt oletada, et maalija vastutas nii altariseinale paigutatavate tahvelmaalide kui ka kolmemÐÐtmeliste osade värvimise eest. Kas teos telliti tervikuna ühest töökojast vÐi oli tellija roll valida eraldi tisler, kujur, maalija, n-ö panna kokku meeskond ja vastutada selle eest, et tellimuse iga etapp saaks täidetud? Seda toetab ka eespool kirjeldatud Clodt von Jürgensburgi süüdistus 1694. aastast, millega seoses Ackermann väitis, et tema on Londicerile töö üle andnud, kes peab selle lÐpetama, enne kui "kÐik saab maale kohale toimetada".17 Tallinna toomkiriku kassaraamatust pärineb sissekanne, mille järgi on lisaks muudele osapooltele makstud ka kärumeestele, kes tÐemoliselt esmalt puidu Ackermanni ja tisleri juurde viisid, siis töö Ackermanni juurest Londiceri juurde ja pärast kogu teose kirikusse toid.18 Samal ajal selgub kirjalikest allikatest, et tavaliselt ei olnud maalijatel selliseid töökodasid, kuhu suured kirikukunsti teosed tervikuna oleksid ära mahtunud.19 Suuremad objektid vÐisid kunstniku käes olla osadena ja aeganÐudvamad maalingud tehti töökojas, tuginedes joonistele ja mudelitele.20 Objekt tervikuna lÐpetati ja viimistleti kirikus kohapeal. Järgmisel aastal lasti see üle maalida ja ka maalija oli pool aastat kostil Maidlas.21 Samuti töötas kohapeal Kullamaa kirikus Heinrich Gösekeni epitaafi maaliv Lorentz Buchau.22 Kujuri-tisleri ning maalija tööetappide eristamist toetab ka Ackermanni loomingu kontekstis väga erandlik Juuru kantsli juhtum. Sellise uuringuga vÐib saada infot ka algse värvikihi kohta, aga seda vaid juhul, kui värv on piisavas ulatuses säilinud, mis on pigem erand kui reegel.