Details

Autor(en) / Beteiligte

• Maemets, Helle
• Palmik, Kadi
• Haldna, Marina

Titel

Eutrophication-driven spatial and temporal changes in macrophyte diversity in Lake Peipsi/Eutrofeerumisest tingitud ajalistest ja ruumilistest muutustest Peipsi jarve suurtaimede liigirikkuses

Ist Teil von

• Proceedings of the Estonian Academy of Sciences, 2016-12, p.394

Ort / Verlag

Estonian Academy Publishers

Erscheinungsjahr

2016

Quelle

EZB Electronic Journals Library

Beschreibungen/Notizen

• We examined spatial and temporal changes of the macrophyte species richness in Lake Peipsi by comparing the frequency of 76 taxa in earlier (1970 and 1980; 49 stations) and recent (1997-2014; 52 stations) data sets. About 35% of these taxa appeared or became largely distributed later than 1970. Significant changes in frequency during the study period were observed for 53 taxa. The period of rapid eutrophication since the 1970s coincided with a clear increase in the species number in the southern, recently hypertrophic lake part. Changes in Shannon's diversity index were analogous to the dynamics of species number, but species evenness did not change significantly. Species that appeared and/or increased their frequency after the 1970s were common hygrophytes, helophytes, and amphibious plants inhabiting the overgrowing littoral. A remarkable growth was observed in the frequency of Phalaris arundinacea, Glyceria maxima, Sium latifolium, Agrostis stolonifera, and Rorippa amphibia while among hydrophytes mainly plants of sheltered habitats such as Spirodela, Hydrocharis, Lemna, Nuphar, Ceratophyllum, Sparganium, Stratiotes, and Elodea increased their frequency. In repeatedly studied 22 stations filamentous algae, Potamogeton gramineus, P. pectinatus, and Stratiotes had appeared by 1980. In these 22 stations the average species number per year in 1997-2014 was similar to or lower than in 1980, and the total average had decreased. Using cluster analyses of 243 observations in 52 stations, six contemporary characteristic littoral vegetation types for L. Peipsi were identified, among them species-rich small landing places and wide monodominant reeds. Our results indicate that anthropogenic eutrophication increased the species number of macrophytes at its beginning, but in L. Peipsi the hump- backed curve is not clearly expressed. The number of species in the lake stays stable due to large oscillations in the water level, removal of reeds, and cleaning of boat canals. Key words: macrophytes, species richness, eutrophication, sheltered habitats. Analuusiti Peipsi jarve taimestikus toimunud ajalisi ja ruumilisi muutusi, kasutades selleks 76 taksoni esinemissageduse (F) andmeid aastail 1970, 1980 ning 1997-2014 ja oletades, et liigirikkus on muutunud unimodaalselt, suurenedes jarve eutrofeerumisel ning hiljem vahenedes. Selgus, et 35% liikidest kas ilmus voi nende esinemissagedus suurenes kiire eutrofeerumise perioodil 1970. aastatel. Margatavam tous liikide arvus toimus jarve lounapoolsemates osades. Muutused Shannoni indeksis olid analoogsed liikide arvu suurenemisega ja (Pielou) uhtluse indeks ei naidanud eri uurimiskordade vahel statistiliselt olulist erinevust. Ajavahemikus 1970- 2014 toimus 52 taimeliigil ja suurtel niitrohevetikatel Peipsi jarves kas kogu vaatlusperioodi voi selle loike holmav statistiliselt oluline esinemissageduse muutus. Liikide arvu margatav suurenemine jarve lounapoolsetes osades tulenes eelkoige kinnikasvavat litoraali asustanud tavaliste hugrofuutide, kaldaveetaimede ja amfiibsete liikide laiemast levikust. Tahelepanuvaarne F-i suurenemine toimus liikidel Phalaris arundinacea, Glyceria maxima, Sium latifolium, Agrostis stolonifera ja Rorippa amphibian ning hudrofuutidest peamiselt varjulisi kasvupaiku armastavatel liikidel Spirodela, Hydrocharis, Lemna, Nuphar, Ceratophyllum, Sparganium, Stratiotes ja Elodea. Koikidel vaatluskordadel naitas samade 22 punkti vordlus, et 1980. aastaks ilmusid suured niitrohevetikad, Potamogeton gramineus, P. pectinatus ja Stratiotes. Kui aastail 19701980 suurenes liigirikkus neis punktides margatavalt, siis aastail 1997-2014 oli aasta keskmine liikide arv sarnane voi vaiksem kui 1980. aastal. Meie too tulemused naitasid, et antropogeense eutrofeerumise algusaastail liigirikkus kull suurenes, kuid see tous ei jaanud pusima. Klasteranaluusiga, mis baseerus 52 punkti ja 243 vaatluse andmetel aastaist 1997-2014 ning holmas 80 liiki, selgitati 40 indikaatorliiki, millega seostuvat kuut klastrit voib kasitleda tanapaeval Peipsile iseloomulike litoraali taimestiku tuupidena/elupaikadena. Nende liigirikkus erines tunduvalt: liigivaestest roostikest (keskmiselt 7 liiki vaatluse kohta) avaranna ja rootukkade vaheldumisega liigirikaste kohtadeni (14- 34 liiki). Jarve kui terviku liikide arv pole kull vahenenud, kuid liigivaeste roostike pindala on suur. Liigirikkuse pusimist toetavad muutlik veetase ja moodukas inimmoju.